Sõltumatu Tantsu Lava koostöös Alexela Loomelavaga pakub residentuuri, mille fookuses on koreograafia, tants ja liikumine avalikus ruumis. Avaliku ruumi all peame silmas kõigile piiranguteta ligipääsetavat keskkonda vabas õhus. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum, millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse ning samuti ruumi piiritlemise vajadus ja viis on käesoleva residentuuri mängumaaks.

    • Kuidas liikuv, tantsiv, etendav keha saab osaleda avaliku ruumi loomises?
    • Kuidas saab koreograafia avalikku ruumi/keskkonda mõjutada ja nihestada?
    • Millised on nähtamatud ruumid ja rääkimata lood, mida (tantsu)kunstnikud saavad välja tuua?
    • Millised saavad olla avaliku ruumi ootamatud kohtumised publiku ja (tantsu)kunstniku vahel?
    • Kuidas koreograafia ja tants saavad muuta senilevinud arusaamu ja kogemusi avalikest ruumidest?
    • Milliseid eeliseid pakub avalik ruum võrreldes teatriruumiga?
    • Kas ja kuidas saab koreograafia ja tantsukunst mõjutada võimusuhteid avalikus ruumis?
    • Kui kriitiliselt saab tantsukunst reageerida avalikus ruumis?
    • Millised on linnaruumi koreograafiad?
    • Kuidas moodustub avalikus ruumis publik?
    • Milline võiks olla inimkehast lähtuv linnaruumikeskkond?

Residentuuri eesmärk on mõtiskleda, katsetada ja uurida koreograafia ning liikumise võimalusi ja suhet avaliku ruumiga. 2021/2022 hooaja vältel toimub viis residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis Henri Hütt; Helena Krinal ja Heleri Kängsepp; Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu; Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker; Liis Vares.

Helena Krinal ja Heleri Kängsepp uurivad oma residentuuris “kärukoreograafiat” – nii olemasolevaid kõndimismustreid kui geograafilisi kujundeid. Neid huvitab, kuidas lapsevankritega kärutajate liikumine avalikku ruumi mõjutab, milliseks kujunevad võimusuhted ja mil moel on meil võimalik nihestada teiste avalikus ruumis liikujate suhtumist ja suhestumist kärutajatesse. “Tegeleme nii enda asetusega ruumis kui ka tantsulise koreograafiaga. Meid huvitab piir argitegevuse ja -olemise ning kunstiloome ja etendamise vahel. Keda tunnetame enda publikuna ja kas pakume neile kunstilist elamust või rõõmu veidra käitumise jälgimisest?”

Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu uurivad, kuidas näha skulptuurides funktisonaalsust ning kuidas tunnetada skulptuuride terapeutilist mõju. Neile on oluline skulptuuride tajumine läbi keha – selle uurimiseks kasutavad nad kontakt-tantsu ja akrojooga tehnikaid.

Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker võtavad residentuuri kui võimalust aasta jooksul omavahel kohtuda ning katsetada erinevate avaliku ruumi kunstivormidega. Nad alustasid jalgsimatkadest öises linnaruumis, mille raames tegid tervele Tallinna Lennujaamale ringi peale. Grupp jätkab öise linna uurimist, avaliku ruumi nihestust tehnoloogia abil ning proovivad kaaperdada neile huvi pakkuvat avaliku ruumi kunsti.

Liis Varest huvitavad residentuuri raames individuaalsed eraldatud teekonnad, mis läbi juhitud juhuse ristuvad ja lõpuks kokku koonduvad. Kui teatrile on loomupärane kogunemine alguses ning siis millegi kollektiivne tunnistamine, siis Liisi huvitab seekord individuaalne teekond ühisesse lõppu. Lähtudes linnaruumis olemasolevast koreograafiast ja juba loodud lavadest, alustab ta kuulaja ja vaatlejana, et kaardistada ja rütmi tabadada, olemasolevat koreograafiat omandada. 

Henri Hütt valis avaliku ruumi osistest fookusesse transpordisüsteemi, täpsemalt kaugliini rongid ning kohad ja kogukonnad, mis rongide tee peale jäävad. Kuidas jaotuvad kogukondade poolt loodud ning rongireisijatele tunnistamiseks mõeldud performatiivsed misanstseenid peatustes? Kas peatusest peatusse genereeritud dramaturgiline lineaarsus paneb reisija ka vaimsel tasandil lõpp-peatuses väljuma teises aeg-ruumis kui rongile astunult?

Residentuuriprogrammi toetava osana toimuvad Sõltumatu Tantsu Loengud, mille raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel tutvustada avaliku ruumi teemasid ja problemaatikaid ning tuua oma ekspertiisi sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.

Loengud toimuvad kord kuus Sõltumatu Tantsu Laval ning on avatud kõigile huvilistele.