Sõltumatu Tantsu Lava 2021/22 hooaja loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” uurib avaliku ruumi ja koreograafia vahelisi seoseid. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad – need on vaid mõned küsimused, mis lähtuvalt praegusest ühiskondlikust ebakindlusest ning uksed-kinni-uksed-lahti-teatrihooaja möödudes meis tekkisid.

Käesoleval hooajal oktoobrist maini toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel tutvustada avaliku ruumi teemasid ja problemaatikaid ning tuua oma ekspertiisi sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest. Loengud toimuvad kord kuus kuni 2022. a. maikuuni Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana.

 

8. detsember 16:00 ZOOMis, inglise keeles
Anastasio Koukoutas
“On public appearances choreography as a tool to re-examine the possibilities of (being in) public” (“Avalikest väljaastumistest koreograafia kui avalikus ruumis viibimise uurimisvahend”)

Loeng tugineb erinevatele näidetele avalikest esinemistest, et selgitada, kuidas uurida koreograafia kaudu kehade toimimist avalikus ruumis. Kuidas mõjutavad avalikku ruumi uued kontseptsioonid kehast, nendevahelisest seotusest ja vastastikusest sõltuvusest pärast pandeemiat? Ateena näitel vaadeldakse Kreeka iseseisvussõja 200. aastapäeva avaliku tähistamise ja tantsijate protestivormina toimunud osalusaktsioonide juhtumeid Syntagma väljakul.

Anastasio Koukoutas töötab tantsuteooria ja -dramaturgia valdkonnas. Ta on õppinud Ateena Majandusülikoolis kommunikatsiooni ja turundust (BA), Accademia Teatro alla Scalas (koostöös Bocconi Ülikooliga) etenduskunstide korraldust, etnomusikoloogiat Ateena riiklikus Kapodistria ülikoolis (Kreeka muusikakultuuri ja hariduse e-kursuse raames). Ta on töötanud kaasautori ja toimetajana mitmetes kunstiasutustes ja -organisatsioonides, näiteks: Ateena & Epidauruse festival, Onassis Stegi, Dimitria Thessaloniki festival, Megaron – Ateena kontserdimaja jt. Ta on töötanud dramaturgina teatri- ja tantsulavastuste juures (Experimental Stage of National Theatre in Greece, Arc for Dance Festival, Porta Theatre Athens jt). Ta kirjutab sageli tantsuvaldkonnast veebiplatvormidele dancepress.gr, springbackmagazine.com, artivist.gr ja õpetab ka tantsuajalugu. Samuti on ta teinud etendajana koostööd mitmete koreograafide ja tantsukunstnikega, näiteks Denis Savary (Lagune – National Museum of Contemporary Art, Ateena, 2016), Virgilio Sieni (Biennale Danza / La Biennale di Venezia, 2016), Pierre Bal Blanc (documenta14, 2017), Dora Garcia (Ateena kontserdimaja Megaron, 2018) jt.

Loeng toimub ZOOMis inglise keeles.

ZOOMi loengulink on SIIN.

__________

3. november 16:00
Gregor Taul “Uitav nonument”

Loengus tutvustas kunstiteadlane Gregor Taul inspireerivaid projekte ajaloost ja kaasajast, mille puhul monumentaalskulptuur on olnud performatiivse käitumise katalüsaatoriks. Pole vist olemas teist kunstižanri, mis oleks 20. sajandi jooksul rohkem tüli tekitanud kui monumentaalkunst. Ühelt poolt on monumendid ärritanud ja ässitanud lihtinimesi, teisalt on monumendid olnud pinnuks silmas kunstiprofessionaalidele, kes on üles kutsunud võimulolijaid neist üleüldse loobuma. Ka Eesti lähiajaloos seonudvad monumendid konfliktidega (Lihula sammas, Pronksiöö, Vabadussõja võidusammas jne) või siis absurdse ja lugupidamatu käitumisega (Tauno Kangro afäärid, Jaak Joala ausammas). Ent kogu selle negatiivse suhtumisega “peavoolu” taustal võime läbi viimase sajandi täheldada hulga põnevaid kunstnikke, intellektuaale ja radikaale, kes on monumente osanud näha mõne teise nurga alt ning seeläbi muutnud kivistunud žanri igati mänguliseks tähendusväljaks.

Gregor Taul on hariduselt semiootik ja kunstiteadlane, keda kunstikultuuris huvitavad kunsti, disaini, arhitektuuri, kirjanduse ning teiste valdkondade puutepunktid. Neid äärealasid on ta püüdnud kokku tuua nii oma kirjutistes kui õppejõuna kõrgkoolis ja gümnaasiumitasemel. Oma pooleliolevas doktoritöös uurib Gregor nõukogudeaegset avaliku ruumi kunsti Eestis, Lätis ja Leedus. Tööd raamistab regionaalse kunstiajaloo perspektiiv, mis rõhutab Ida-Euroopa kunsti ja Külma sõja kogemuse eripära. Kirjutamise ja õpetamise kõrvalt tegeleb Gregor näituste korraldamisega: kui septembris sulgus tema ja Anu Soojärve koostatud ülevaatenäitus monumentaal-dekoratiivkunstist, siis veebruaris avaneb Kunstihoone Galeriis tema kureeritud grupinäitus “Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja”.

__________

14. oktoober 2021
Mattias Malk “Linna lugu läbi liikumise”

Urbanist Mattias Malk tutvustas Sõltumatu Tantsu loengusarja „Avalik ruum ja koreograafia“ esimeses loengus linnade kujunemise ajalugu liikumise vaatepunktist – kuidas ja kes liigub on olulised osad linnastumise protsessist. Samuti tuli juttu mateeriast, tehnoloogiatest, poliitikast ja näiteid kunstilis-uurimuslikest sekkumistest ning kirjanike-kunstnike reaktsioonidest ja agitatsioonidest, mis on seotud liikumise ja liikuvusega. Mis paralleele saab tuua linnaplaneerijate ja koreograafide vahel, kes sisuliselt tegelevad mõlemad kehade ja ruumi suhtega?

Mattias Malk on eesti urbanist, rahvusvahelise urbanismiplatvormi “Urbiquity” kaasasutaja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja vabakutseline fotograaf. Tal on urbanistika magistrikraad Goldsmithsi ülikooli sotsioloogia osakonnast ja fotograafia bakalaureus University of East Londonist ning 2019. aastal alustas ta Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd liikuvuse ja infrastruktuuriprojektide teemal, keskendudes Rail Balticu arendusele. Mattiase uurimisalade hulka kuuluvad: linnaruum ja liikuvus; arhitektuuriajalugu; interdistsiplinaarsus ja loovmeetodite kasutamine linnauurimuses. Lisainfo: www.mattiasmalk.com

Seotud sündmused