Priima aastal 2020

Ärgitasime tantsusõpru ja -professionaale vaatama tagasi möödunud tantsuaastale. Sellised need vastused tulid..

Ägedaim lavastuse pealkiri

Danzumees: Lemmikpealkiri, mis pigem ilus kui äge – “Habras ilu”. Aga kui “ägedaim”, siis “Sinust saab tantsija!”.
Leenu Nigu: “Planet Alexithymia”
Steven-Hristo Evestus: “Sinust saab tantsija!”
Taavet Jansen: “Sinust saab tantsija!”
Henri Hütt: “Victoria saladus”
Tiina Mölder: “Sinust saab tantsija!”
Marie Pullerits: “Tuhande silmaga jumal“
Kai Valtna: “veenus.me” (seda ägedam, et eksisteeribki praegu vaid pealkirjana ilma etendust nägemata)


Aasta üllataja

Danzumees: Üüve-Lydia Toompere, nii “supersocial” kui ka “Lehman brothers’i” liikumine. Raketina lemmikute sekka 🙂 Aga Valeria Januškevitš ka! Tõeline avastus ja seda lavastuses, kus olid teised lemmikud koos.
Leenu Nigu: Karolin Poska
Steven-Hristo Evestus: kestvuslavastus “Kuhu minek”
Taavet Jansen: “supersocial”
Henri Hütt: Laura van Bergem, Netti Nüganen
Tiina Mölder: Külli Roosna ja Kenneth Flak
Marie Pullerits: Sandra Z, kes tegi koreograafina comebacki
Kai Valtna: Koroona


Intrigeerivaim teema

Danzumees: “Aiapäkapiku” manipuleerimine (Aga ka kõik “supersocial’i” teemad)
Leenu Nigu: “supersocial”
Steven-Hristo Evestus: “Poeesia ja vägivald”
Henri Hütt: sõnatu hinge sündroom Karl Saksa lavastuses “Planet Alexithymia”
Tiina Mölder: “Sinust saab tantsija!”
Marie Pullerits: Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste “supersocial’i” sotsiaalse konformsuse teemad
Kai Valtna: Sveta Grigorjeva “TEKHNE”

 

Parima energiaga tantsija

Danzumees: Valeria Januškevitš – “Aiapäkapikk” (kuigi tantsu oli vähe, siis see lavaline energia, mis temast publikusse kandus)
Leenu Nigu: Saks ja Stepanov “Planet Alexithymia”
Steven-Hristo Evestus: Helen Reitsnik STL ja Fine5 lavastustes
Taavet Jansen: Helen Reitsnik
Henri Hütt: Helen Reitsnik
Tiina Mölder: Külli Roosna ja Kenneth Flak
Marie Pullerits: “AMIMOVING” kogu trupp
Kai Valtna: duett Saks/Stepanov “Planet Alexithymias”

Foto: Kris Moor
Foto: Kris Moor / Greenfield

Meeldejäävaim soolo

Danzumees: Kenneth Flak (“Two Body Orchestra”), üsna lavastuse alguses.
Leenu Nigu: Katariina Unt “Sinust saab tantsija!” lõpustseenis
Steven-Hristo Evestus: Karolin Poska “Sinu nirvaanale”
Taavet Jansen: Helen Reitsnik
Tiina Mölder: Külli Roosna ja Kenneth Flak, Richard Beljohini soolo “FN” alguses
Marie Pullerits: Richard Beljohini soolo Fine5 lavastuses “FN”
Kai Valtna: Karolin Poska “Sinu nirvaanale”

 

Parim hetk lavastuses

Danzumees: “Two Body Orchestra” – Külli Roosna Kenneth Flaki jalgadel õhus.
Leenu Nigu: Rooside ohverdus lavastuses “Sinu nirvaanale”
Steven-Hristo Evestus: “TEKHNE” ja “supersocial’i” tegijate suuremal või väiksemal määral täitunud üleskutse publikule end lahti või vabaks tantsida
Henri Hütt: Kõlar tühjal valgel laval “rääkimas” (Karl Saks “Planet Alexithymia”)
Tiina Mölder: “Sinust saab tantsija!” – hetk, kui valgus, heli, ruum, inimesed ruumis muutusid täiuslikult hetke osalisteks kõik koos
Marie Pullerits: Tiina Olleski juustesoolo lavastuses “FN”
Kai Valtna: Vaikus


Lummavaim lavakujundus

Danzumees: Aiapäkapikk oma exit-märkide, aiakonstruktsiooni aluse ja kaugel “teisel laval” olevaga. Aga “Opening” pikad kangad ja nendele kuvatud video oli ka lummav.
Leenu Nigu: “Sinust saab tantsija!”
Steven-Hristo Evestus: “Sinust saab tantsija!”
Taavet Jansen: “Sinust saab tantsija!”
Henri Hütt: “Sinust saab tantsija!” (Kristi Kongi)
Tiina Mölder: “Sinust saab tantsija!” koostöös valgusega
Kai Valtna: Karl Saks “Planet Alexithymia”, Kadri Noormets “Ümarlaud”

 

Ilmutuslikuim lavavalgus

Danzumees: “Habras ilu” – looduslik augustiõhtu aknast paistev valgus koos varjudega. Tehnikaga loodud valgustusest “Sanctum textum’i” oma.
Leenu Nigu: “Sinust saab tantsija!”
Steven-Hristo Evestus: “Sinust saab tantsija!”
Henri Hütt: K. Roosna, K. Flak “Two Body Orchestra”
Tiina Mölder: “Sinust saab tantsija!”
Marie Pullerits: “Sinust saab tantsija!l”
Kai Valtna: Teet Kask “Kuldne tempel”

Foto: Kris Moor
Foto: Kris Moor / Greenfield

Kõrvauss lavastusest

Danzumees: Fotograaf, kes muudkui klõpsis fotosid “Sanctum textum” etenduse ajal – tõeline “madu” kõrvas! Häiris! Aga kui on mõeldud parimat muusikat, siis – Valentin Silitsenko “Habras ilu”.
Leenu Nigu: “Planet Alexithymia”
Steven-Hristo Evestus: Markus Robam, “WhiteWash” – “Opening March”
Henri Hütt: “Aiapäkapikk” Gnoom FM raadiojaam
Kai Valtna: Karl Saks “Planet Alexithymia”


Jalustrabav etenduspaik

Danzumees: “Aiapäkapiku” Fotografiska ja STLi vaheline õu oma “lauandusega”.
Steven-Hristo Evestus: “Aiapäkapikk” – Telliskivi loomelinnaku hoovi sisseõnnistamine
Henri Hütt: “Olmeulmad: Sanctum textum” erinevate etenduspaikade ambitsioon.
Kai Valtna: “Kas te olete oma kohaga rahul” kinninaelutatud lava ees istudes.


Köitvaim promovisuaal

Danzumees: “FN” – Tiina Olleski juuksed nagu www-võrgustik laiali.
Steven-Hristo Evestus: “Habras ilu”
Henri Hütt: Laura van Bergem, Netti Nüganen “Victoria saladus”
Marie Pullerits: “Sinust saab tantsija!”
Kai Valtna: “veenus.me”

Foto: Kris Moor
Foto: Kris Moor / Greenfield

Südantlõhestavam pihtimus

Danzumees: “Habras ilu” – Tiina Olleski emalt inspireeritu – inimese närtsimine haiguse küüsis
Leenu Nigu: “TEKHNE”, võib-olla mitte just südantlõhestav, aga pihtimus kindlasti
Steven-Hristo Evestus: “Habras ilu”
Henri Hütt: “Sinust saab tantsija!” (Katariina Undi tekstilised püüdlused)
Marie Pullerits: Fine5 “Habras ilu”
Kai Valtna: Jarmo Reha “Whitewash’is”


Mittegravitatiivne hüpe

Danzumees: Ei meenu sellest aastast, aga Joonas Tagel tegi midagi gravitatsioonivastast “Aiapäkapikus”, olgugi, et see polnud hüpe. Lihtsalt tema kehakontroll.
Leenu Nigu: Katariina Unt “Sinust saab tantsija!”
Steven-Hristo Evestus: “Planet Alexithymia”
Taavet Jansen: Karl Saksa ja Ruslan Stepanovi maadlus
Henri Hütt: Karolin Poska “Sinu Nirvaanale” lõpustseen
Marie Pullerits: Külli Roosna ja Kenneth Flak
Kai Valtna: elektron.art


Hea nali oli see, et …

Danzumees: Kui ilmuti tasapisi riburada maskides, üks imelikum kui teine. Eriti üks punapäine, justkui Merkeli ja Thatcheri ristsugutis.
Steven-Hristo Evestus: Ei meenu 🙂
Henri Hütt: Ükskõik mis teemadega kunstnikud tegelesid, ärevad ajad olid/on (kunstnikest sõltumata) automaatselt teostesse sisse kirjutatud.
Kai Valtna: Tants on osutunud peaaegu kriminaalseks tegevuseks, viimaseks lähikontakti pelgupaigaks.