Lingua Franca

“Lingua franca” on lavastus, mis algtõuke saanud Valdur Mikita raamatutest. Mõte lükkus lahti eelkõige sünesteesiast ehk mitmiktajust, mis kujutab endast nähtust, kus ühe tundmusega kaasneb ka teise meele virgumine. Nii näevad paljud sünesteedid helide vorme ja värve, tunnevad värvide lõhna, kuulevad puudutusi, teavad numbrite värve jmt.

“Lingua franca” on kevadiselt värske tantsulis-muusikaline lavastus, mis hõlmab endas rännakut sõnametsadesse, maalimist helikeeltega ja kehamiimitehnilist metsataju. Lavakujunduse loob etenduse käigus Mehhiko kunstnik Leno Morfin oma abstraktsete maalidega. Originaalmuusika autor ja esitaja on helilooja ja kontrabassimängija Mingo Rajandi.

Lavastuse peateema on küsimus, kuidas leida oma keel ja kuidas selle individuaalse märgisüsteemi abil ka teistega kõnelda.

See on tõeline hea tuju lavastus, mis nakatab igas eas vaatajat.

“Laulev või tantsiv inimene on üle-meelik – see, kes sooritab asju, mida ühe meele piires teha pole võimalik.” – Valdur Mikita, “Lingvistiline mets”

Evelin Jõgiste on vabakutseline näitleja ja teatriprodutsent. Lõpetanud Tartu Ülikooli teatriteaduse erialal ning Barcelona kehamiimi ja füüsilise teatri kooli Moveo. Hiljem on end näitlejana täiendanud erinevates töötubades Barcelonas, Londonis ja Berliinis. Oma loomingus seob füüsilise teatri distsipliinid ning loomismeetodid teiste kunstivormidega.

Laura Kalle lõpetas möödunud aastal EMTA lavakunstikooli, ent on õppinud ka keeleteadust. Tema huviorbiidis on hetkel sõnade toonid ja rütmika, kehametafoorid ja nende etümoloogia. Laura töötab 2016. aastast Ugala teatris näitleja ja dramaturgina.

Mingo Rajandi on helilooja ja kontrabassimängija, kes armastab piiridel kõndida ja neid märkamatult ka ületada. Tema loomingu märksõnadeks võiksid olla intuitsioon, kirkad värvid ja pulsseerivad rütmid. Üldiselt reisib ta muusikas viisavabalt ja laenab siit-sealt, mida vaja. Mingo juhib mitmeid ansambleid ja tegutseb loomingulises agentuuris Avarus.

Yucef Zraiby on Beirut’ist pärit vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik, kes elab ja töötab Barcelonas. Lõpetanud Barcelona kehamiimi ja füüsilise teatri kooli Moveo ning läbinud samas ka kaheaastase spetsialiseerumiskursuse, täiendades end põhjalikult Lecoq’i tehnika ning kaasaegse tantsuga. Õppinud ka AFILM Actor’s Studio’s Barcelonas. Olulisima väljendusvahendina loomingulises töös kasutab oma keha ning selle igakülgseid liikumisvõimalusi ja -tekstuure. Tema loomingut inspireerib peaaegu alati kaasaegse ühiskonna vastuolulisus.

Leno Morfin on pärit Mehhikost. Leno maalid on elamus. Puhaste värvide ja haaravate kujunditega abstrakt, milles andunud loomekirg põimub mänglevalt nägemustega tulevikust. Kunstniku esmakordne Eesti külastus 2010 aastal väljendas tema tööde loomulikku vabadust vastuolude, mõtte ja kavatsuse piirdest: Leno maalid ei kujuta, kujutle, ilusta ega dekoreeri. Ta ei vaja maalimiseks vaadet, tema maalid ise on vaade availma, avatud ja avastamata ilma. Leno lõuend on ekraan kosmilise projektori valguses ja sinna jäädvustub see, mis parasjagu tähtis on ülevalt vaadates, suures plaanis.