Häbi

Ma tõmban pea õlgade vahele ja kahanen iseenese varjuks. Pühin end koos prahiga siia vaiba alla peitu. Et ainult ei peaks enam endale ja teistele silma vaatama, et ei peaks valusalt tõdema, kui hädine, armetu ja saamatu ma tegelikult olen. Agressiivsusega varjan oma haprust, siis sa ehk ei märka, kui eksinud, hirmul ja üksi ma olen. Ma tahaksin pesta selle põranda puhtaks ja alustada uuesti, aga aega enam tagasi ei keera, tehtud tegusid olematuks ei muuda.

Helena Krinali ja ZUGA tantsijate lavastuse eesmärk on uurida kehaliselt häbi väljendusi, reaktsioone, kokkupuutepunkte ja mõju. Olles täiesti põhjendatud emotsionaalne reaktsioon iga inimese elus, on häbi, sageli tahtmatult, ääretult kaval mehhanism nii eneseregulatsiooniks, enesekaitseks kui ka teiste inimeste käitumise piiritlemiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Koostöös tantsijatega loob lavastaja kehalis-sensoorse atmosfääri, mille kaudu püütakse mõjutada ka publiku mõtteid, tundmisi ja tundlikkust häbi suhtes.

Kajastused:

Nagu päev Balti jaamas, Peeter Sauter, Sirp, 22. oktoober 2021

Lavastaja Helena Krinal räägib oma uuest tantsuetendusest “Häbi”, Robin Juhkental, R2 Pluss, 6. oktoober 2021

Esietendub Helena Krinali ja ZUGA uus tantsulavastus “Häbi”, err.kultuur, 5. oktoober 2021