LAUL POISIST, TÜDRUKUST, TANTSUST, VABADUSEST, PUURIST JA ISEGI PURGIST (mittemanifest)

poiss ja tüdruk käisid
aastaid tantsimas

poiss ei osand väga
aga talle meeldis see vabadus

sest tants on esmalt vabadus
mingi vabaduse rituaal

aga veel rohkem meeldis talle
see tüdruk – see mõte et ta selle tüdrukuga tantsida saab

tüdruk oskas väga hästi tantsida
ta nautis iseend ja ta nautis seda

vabadust – sest tantsus on peidus too
sisim vabadus kui sulle just balletikoolis

ei taota sisimasse poose ja liikumisviise
mis pole enam vabadust vaid mingi

kultuurikood mingi vangla: ega
Stalini-moodi mehed ilma-asjata

armastand balletti — sääl on
tantsust tehtud puurilind

ilus ja turvaline … ohutu
ja samas nii vajalik selleks et

oleks tants et oleks kultuur
et oleks see mida me siin kõik koos veel mängime

aga see tüdruk polnud kultuuri-puurilind
ta ei tahtnud olla ta oli nii vaba

et unustas tantsides ka selle poisi
kes teda kunagi ei unustand

ta tahtis tantsida ise ja endale
mitte kellelegi või kellegagi

aga sellega on inimestel raske leppida:
mõned ütlevad siis solvavalt et

see nagu polegi õige tants vaid mingi
tõmblemine mingi paaritusrituaal

mõned — nagu see poiss — aga läevad sisimas
õnnetuks — nende vabadusest ja nende kallima

vabadusest saab siis äkki kurbus
nii et mine sa võta kinni

kas tants on siis vabadus või kurbus
või rõõm hoopis … äkki ilu (ilo on ju soome keeles rõõm)

äkki on tants viha ja iseolemine
ma ei tea

see poiss ja see tüdruk enam koos tantsida
ei saand nende koostats ja -tants sai otsa

sellest sai mälestus nii et mõnikord
võib tants olla ka mälu ja mälestus

ei enamat ega vähemat
aga kuskil — kunagi — kellelegi

on ta armastus ja vabadus
vabadus armastada

kas siis iseend või elu
või toda kedagi teist

toda püüdmatut ja puuriparematut
(sest ühel või teisel viisil paneme me

kõik üksteist puuri
võibolla isegi purki)