Aktiivne, arenev ja elav Baltimaade tantsuväli

Tallinnas 19.–21. maini toimuva Balti Tantsu Platvormi eel vestlesid Koreokohvikus kolme korraldajariigi meeskondade juhatajad: Ina Ločmele ja Inta Balode Läti Tantsuinfokeskusest, Gintarė Masteikaitė Leedu Tantsuinfokeskusest ja Triinu Aron Sõltumatu Tantsu Lavalt. Mõtisklesime, milline on praegune nüüdistantsumaastik kolmes Balti riigis, millised on erinevused ja ühisused ning mida peagi algavalt Platvormilt Tallinnas oodata.

Läti lavastus “Very good minutes” avab Balti Tantsu Platvormi etendusprogrammi (foto: A. Zeltina)


Balti Tantsu Platvormi ülevaatefestivalile said oma töid esitada iga Balti riigi tantsuku
nstnikud ja etendusmajad ning põhiprogrammi lõppvaliku tegi rahvusvaheline žürii mitmes etapis.
Kui aktiivselt kandideerisid teie riigi tantsukunstnikud Balti Tantsu Platvormile? Kuivõrd peegeldab see teie hinnangul teie riigi nüüdistantsu ilmet?

Ina Ločmele: Arvestades, et Balti Tantsu Platvorm toimub suhteliselt uue sündmusena alles teist korda ning teades Läti tantsukogukonna suurust, võib öelda, et avalduste hulk oli rõõmustav: Lätist kandideeris umbes 30 koreograafi ja tantsijat.

Inta Balode: Kuna viimased aastad ei ole eriti võimaldanud ringi reisida, on Läti koreograafid olnud rahvusvaheliste võimaluste osas hooti pessimistlikud ja väheaktiivsed. Praegune avalduste hulk näitab taas huvi kasvu ja valmidust koduriigist kaugemale jõudmise nimel taas pingutada. Mulle tundub, et etendusprogrammi ja esitluste ehk pitching-programmi tervikuna vaadates peegeldab žürii valik Läti nüüdistantsuvälja üsna hästi. Kõlapinna on leidnud väga eriilmelised valdkonnas tegutsevad hääled.

Gintarė Masteikaitė: Ka minu hinnangul peegeldab lõppvalik üsna hästi Leedu tantsuvälja mitmekesisust nii riigisiseselt kui ka välismaal tegutsevate leedu tantsukunstnike osas.

Triinu Aron: Eestist saadeti Platvormile üle 30 taotluse. Kui võtta arvesse, et Platvorm koondab viimase kahe aasta loomingut ja need on olnud pandeemiast mõjutatud, on tulemus täiesti ootuspärane. Julgustasime ja tegime palju personaalset selgitustööd, et saaksime rääkida tõepoolest ülevaatefestivalist, mis kajastab nii kahe viimase aasta loomingut kui ka lähituleviku loomingulisi plaane. Eesti tantsukunstnike lõppvaliku puhul torkas silma erinevate generatsioonide lai esindatus, kuna lavastuste sekka sai valitud nii väga tuntud ja tunnustatud, alles alustavate kui ka just oma loometee keskpuntkis olevate koreograafide töid.

Triinu Aron (foto: Kris Moor)


Kas žürii valik millegi poolest ka üllatas?


Inta Balode: Ma ei ütleks, et lausa üllatas, kuid hakkasin uudishimust mõtisklema, kas valik olnuks teistsugune, kui eelvaliku poleks teinud Läti eelžürii, vaid kohe rahvusvaheline žürii? Võib-olla kohalik žürii jõudis mõned võimalikud üllatajad juba välja riisuda?

Triinu Aron: Jah, minu jaoks oli lõppvalikus mõnigi üllatus nii sissesaajate kui väljajääjate osas. Kuid selliseid üllatusi suudabki pakkuda vaid rahvusvaheline žürii, kes oma otsustes on kontekstist ja varasematest seostest vaba. Ootan huviga, kuidas lõppvalik kogu Platvormi raames kajama hakkab.

Gintarė Masteikaitė: Mina ei osanud oodata nii mitmete noorte tantsukunstnike programmi valimist, aga see peegeldab uuema põlvkonna tööde mitmekesisust ja neile oluliste teemade päevakohasust.

Gintarė Masteikaitė (foto: D. Ališauskas)


Millisena kirjeldaksite nüüdistantsu hetkeseisu oma riigis, nii sisuliste ja vormiliste suundumuste kui korraldusliku poole pealt? 

Ina Ločmele: Läti nüüdistants on aktiivne, arenev ja elav. Koos töötavad erinevad põlvkonnad. Sisulise poole pealt näitasid Platvormile kandideerinud Läti kunstikud ja nende tööd sotsiaal-poliitiliste teemade olulisust: koduvägivald, migratsioonikriis, soorollid, tuginemine feministlikule filosoofiale, inimkonna tarbimiskäitumise peegeldamine ja laiemalt tuleviku visioneerimine. Sageli on need teemad ajendatud isiklikest kogemustest ja elulistest sündmustest. Märgatav on ka mitmeliikmelised loomekooslused, uute meetodite, struktuuride ja liikumismõtte otsimine.

Inta Balode: Lisaksin sellele tantsukunstnike huvi töötada eakamate tantsijate ja mitteprofessionaalidega ja soovi töötada suuremate gruppidega. Seda võimaldab kõige hõlpsamalt töö tudengitega. Kaasata püütakse ka suuremaid insitutsioone ja jõuda suurematele lavadele, enamasti sõnateatri kontekstis. See tõstab küll tantsu nähtavust, kuid vähendab tantsu kui iseseisva kunstivormi rolli. Paljud tantsukunstikud väldivad sõnapaari “kaasaegne tants” või üldse tantsu mõistet, justkui “liikumine” oleks kuidagi väärtuslikum.

Gintarė Masteikaitė: Leedu tantsuvaldkond on viimastel aastatel aktiveerunud ja saanud ühiskonnas nähtavamaks. Tantsukunstnikud on tegevad mitmetes sotsiaalsetes protsessides: nad korraldavad sotsiaalseid ja kunstilisi aktsioone ning otsivad koostöövõimalusi eri valdkondade loojate ning institutsioonidega. Loomingulisel ja sisulisel tasandil peegeldab Leedu tantsukogukond oma tänast päeva ja keskkonda ning käsitleb elulisi teemasid nagu emadus, üksindus, identiteediotsingud, seksuaalsus, põlvkondade vaheline suhtlus, armastus ja lähisuhted jne.

Triinu Aron: Ma ei suuda üldistada kunstilisi suundumusi, kuid mul on hea meel, et Eesti projektipõhine nüüdistantsu väli on muutunud tugevamaks selles, et pikaajalisemalt tegutsenud koreograafide looming on mitmekesistunud näiteks loomekoosluste osas või väljendusvahendites. Loodetavasti on see nüüd pikemaajalisem trend selles suunas, et koreograafid Eestis ei lõpeta oma tegevust pärast esimesi tegutsemise aastaid, vaid saavad küpseda ja jätkata oma erialal pikemalt.

Ina Ločmele (foto: Läti Tantsuinfokeskus)

Millised on teie meelest kolme Balti riigi tantsuvälja ühisosad, millised erinevused?

Ina Ločmele: Pühendumine ja armastus tantsuvaldkonna vastu, vaatamata, et see tööväli pole kergemate killast, samuti mittetulundusühingute tugev esindatus. 

Kõigis kolmes Balti riigis on nüüdistantsu areng olnud mõneti erinev ja ka tervikpildis on sellest tulenevalt mõningaid erisusi. Näiteks Lätis ei ole riiklikult toetatud nüüdistantsu kompaniisid-teatreid või etendusmaju. Hädavajaliku infrastruktuuri puudumine takistab nüüdistantsu arengut ja rikastumist, kohalikku ja rahvusvahelist tunnustatust.

Triinu Aron: Oleme kogu Platvormi sel korral üheskoos kolme Balti riigiga ette valmistanud ja selle kogemuse põhjal saan samuti öelda, et Leedu Tantsuinfo keskus on väga tugev ja võimekas organisatsioon, kuid Läti tantsuinfo keskuse inimesed peavad seda tööd siiski põhitöö kõrvalt tegema. Eestis saame küll Sõltumatu Tantsu Lava tööjõu ja -kogemused Platvormi korraldamisesse suunata, kuid tahaksime, et ka Eesti suudaks lähitulevikus võrdväärselt Läti ja Leeduga luua oma tantsuinfo keskuse, mis kogu valdkonna arengusse panustada saaks. Oleme olnud omal ajal kaasaegse tantsu maaletoojatena Baltimaades pioneerid, kuid valdkondliku arengutoetuse pakkumises praegu kahjuks viimased.

Inta Balode: Kolme riigi tantsuvälja suurus on aktiivselt tegutsevate tantsukunstnike poolest üsna sarnane. Üllataval kombel on iga riigi tantsukunsti esteetilised suunad üsna erinevad ja see võib olla märk, et kolme riigi vahel ei ole olnud eriti suhtlust (või ei suudeta just nende käekirjade erisuse tõttu tihedamasse dialoogi astuda?).

Inta Balode (foto: Ieva Leiniša)

 

Millised on olnud teie jaoks seni Balti Tantsu Platvormi suurimad õnnestumised ja olulisim panus? Mida ootate tänavuselt festivalilt Tallinnas 19.-21. mail ?

Ina Ločmele: Esimene Balti Tantsu Platvormi ülevaatefestival Vilniuses 2019. aastal oli valdkonda rikastav sündmus ning andis aimu edasistest võimalikest arengusuundadest. Ootan tänavuselt Balti Tantsu Platvormilt keskendunud aegruumi, et inimesed saaksid omavahel suhelda, teineteise loominguga tutvuda, täiendada oma loomingulist tööriistakasti ning saada kinnitust sellele, mis on me igaühe eripärad ja ka Balti tantsuvälja tugevad ühisused tervikuna.

Inta Balode: Olulisim panus ja mõju on olnud koostöövõrgustiku areng, kogemuste vahetus ja aktiivsem suhtlus, mis aitab valdkonnas toimuvat naaberriikides lähemalt mõista. Ootan tänavuselt Platvormilt mõnusat kulgemist vaatamata väga hoogsale programmile ja loodan, et iga osalev tantsukunstnik või -kompanii saab vähemalt ühe kutse uueks koostööprojektiks või välismaal esinemiseks. Samuti loodan, et rahvusvahelised võimalused aitavad kinnistada Läti tantsuvälja vajadust Tantsumaja ning täistöökohaga kaasaegse tantsu mänedžeri järele. 

Gintarė Masteikaitė: Tänu Balti Tantsu Platvormile on kolme Balti riigi tantsuinimesed teineteise tööd ja loomingut paremini tundma õppinud ning see on võimaldanud Balti tantsukogukonda rahvusvaheliselt laiemalt tutvustada. Väliskolleegid tunnevad meie vastu üha kasvavat huvi. Ootan tänavuselt Platvormilt väliskülalistega kohtumist ning koostööde teket – Balti tantsu mitmekülgsus väärib seda!

Triinu Aron: Suurim panus siiani on olnud see, et näiteks tänase seisuga (vestlus toimus 25. aprillil – M. P.) saab Tallinnas kokku 153 rahvusvahelist ja kohalikku tantsuinimest. See on tugev rahvusvaheline tantsukogukond, kõik oma valdkonna professionaalid, kes kogunevad siia selleks, et viia end kurssi Balti tantsukunstnike ja nende loominguga. Seepärast on meie kui seekordse Balti Tantsu Platvormi peakorraldaja suurimaks sooviks luua Tallinnasse hea keskkond, kus osalejad saaksid üksteist inspireerida, rikastada uute kogemustega ja tunda end igati mugavalt.

Pikaajalise mõjuna on minu sooviks, et Balti Tantsu Platvorm avaks ukse ka järgmistele valdkondlikele arendustegevustele, viies näiteks dialoogi võimaliku tantsumaja ja tantsuinfokeskuse kui valdkondliku arenduskeskuse üle teoreetiliselt tasandilt tegudeni.


BALTI TANTSU PLATVORM
19.–21. mail 2022 TallinnasBaltimaade nüüdistantsu tutvustav ülevaatefestival Balti Tantsu Platvorm toimub 19.–21. maini Tallinnas. Kolmepäevane etendusprogramm koondab rahvusvahelise žürii poolt valitud tähelepanuväärsemaid nüüdistantsukunstnikke Eestist, Lätist ja Leedust. Programmi kuuluvad ka pitching-esitlused, töötoad professionaalidele, arutelud ja õhtune festivaliklubi.

Rohkem infot ja kogu programm: balticdance.org