2019. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

Alguses oli liikumine … ja aegade koidikust peale on tants olnud võimas eneseväljenduse ja pühitsemise viis. Seda on leitud Egiptuse vaaraosid kujutavatelt seinamaalingutelt ja see inspireerib tantsuloojaid tänase päevani. Tantsu kasutati, et kutsuda välja paljusid tantsujumalaid ja -jumalannasid koos kõigi tähenduste ja mõistetega, mida nad esindasid, nagu tasakaal, millest lähtub ka õiglus, musikaalsus, toon, individuaalne ja kosmiline teadvus ning palju muud.

Lugesin kunagi järgmisi ridu: „Vaaraode ajastul arvati, et tants õilistab nii tantsija kui ka juuresviibivate pealtvaatajate või osavõtjate hinge. Muusika ja tants kutsusid esile inimolemuse kõrgeimaid impulsse ning samas pakkusid inimestele lohutust elu kaotuste ja pettumuste vastu.“   

Liikumine on keel, mida me kõik räägime. Liikumine on universaalne keel, mis kuulub igaühele. Kui me vaid avame oma meeled ja kuulame. Kuulata on tarvis, kuulata ilma katkestusteta, kuulata ilma hinnangut andmata, kuulata vaikuses ja lasta sel hetkel liikumisel oma kehast läbi minna, sest kõik meie ümber ja meie sees on liikumises, pidevas liikumises. Sel hetkel keha ei valeta, sest ta kuulab tõde ja väljendab seda.

Kuulates omaenda südame rütmi, võime tantsida elutantsu, mis nõuab liikumist, osavust ja kohanemisvõimet, pidevalt nihkuvat koreograafiat.

Tänapäeval, praegusel ajastul, mil omavaheline kontakt ja ühenduse hoidmine on omandanud uued tähendused ning meie võime üksteisega sidet leida on suuremas madalseisus kui kunagi varem… jääb tants kõige ihaldusväärsemaks tegevuseks, mis aitaks meil selle kaotatud sideme taasluua. Tants toob meid tagasi juurte juurde, nii kultuurilises mõttes, aga ka kõige vahetumal meelelisel, isiklikul, individuaalsel, üdini ja südamesse tungival viisil, lubades meil samas siiski jääda ühiskondlikeks olenditeks. Sest siis, kui me leiame kontakti iseendaga, kui me kuulame oma sisemist rütmi, suudame me tõesti luua ühenduse ja suhelda ka teistega.

Tants annab võimaluse kultuuri omavahel jagada ning piirid haihtuvad kaasamise ja ühtekuuluvuse ees, universaalsuse sõnadeta keele abil.

Keha on väljendusvahend, meie hääle, meie mõtete, meie tunnete, meie ajaloo, meie olemuse ja olemise, meie eneseväljenduse ja kontaktiloomise igatsuse kandja, mis annab seda kõike edasi liikumise kaudu. 

Tants on ruum, mis võimaldab inimesel oma tõega ühendusse astuda ja selle jaoks on tarvis vaikset ruumi. Tants võimaldab meil tervikuga ühendusse astuda ja seda tajuda – ainult selles tundes leiame me rahu, rahuga koos saabub vaikus ja vaikuses saame me kuulda, kuulata ja rääkida, vaikuse kaudu õpime me tantsima oma tõdesid ning just siis muutub tants õigeks ja vääriliseks.

Liikumise ja tantsu kaudu suudame liikuda vertikaalist horisontaali, ülevalt alla ja vastupidi. Liikumise ja tantsu kaudu saame luua ja reorganiseerida kaost või mitte. Nii oleme me võimelised looma omaenda tegelikkusi ja põgusaid, üksteisele järgnevaid üürikesi hetki. Hetki, mis võivad meid puudutada ja jäävad meie mälestustesse, et inspireerida ja muuta nii meid ennast kui ka teisi kogu eluks. Selline on tõelise väljendusrikkuse vägi ja seega ka tantsu vägi.

Tants on ravitseja. Tants on see, mis võib inimolendeid omavahel kokku tuua.

Ma kutsun inimesi astuma üle piiridest, astuma üle identiteedikriisist, astuma üle natsionalismist ja astuma üle raamidest. Vabastagem ennast nendest piirangutest ning leidkem liikumine ja impulss sellest universaalsest keelest. Ma kutsun kõiki üles tantsima oma südamerütmi järgi, oma sisemise tõe järgi, sest sellest sisemisest liikumisest, mis viib sisemiste murranguteni, saab alguse tõeline muutus.

 

Karima Mansour on Egiptuse tantsija, koreograaf ja õppejõud. Eesti keelde tõlkis teksti Triin Sinisaar.